Siinkohal ootad Sa ilmselt põhjendusi teemal “Kes Ma olen ja miks Sa peaksid oma kulmud just Minu kätte usaldama ja mitte kellegi teise. Kuna Sa seda teksti siin juba loed, siis ilmselt oled juba Galeriid vaadanud, või on see Sul vähemalt kohe plaanis. Ma arvan, et Sind tegelikult väga ei huvita mitu ülikooli kraadi mul on ja kui palju ma olen läbinud täiend- või lisakoolitusi. Sind huvitab, millised on Mu tehtud tööd ja mida minu kliendid Mu tööst arvavad ( Vaata siia! ).
Nii, juhul kui Sa linke klõpsasid, on Sul nüüdseks teada see, mis Sinu jaoks tegelikult oluline on. Kui Sul on mahti edasi lugeda, siis räägin Sulle lühidalt, kes Ma selline olen.
Olen maailmaparandaja- üritan koguaeg kõiki ja kõike “parandada”, ma olen lihtsalt selline, täielik fanaatik. Võib-olla seepärast kulmuproffi amet mulle nii hästi sobibki- saan päevad läbi kulme parandada. Okei, nali naljaks, tegelt ka, olen pärit Saaremaalt väikesest külast. Tallinna tulin, sest läksin ülikooli keskkonnakorraldust õppima, lootuses parandada maailma ja päästa keskkonda, loomi, linde, nälgivaid lapsi Aafrikas ja kõiki ja kõike muud, kes Minu arvates päästmist vajas. Üsna pea (umbes 3 aasta pärast) sain aru , et ega see maailma päästmine nii lihtne olegi, et lõpetad keskkonnaeriala ära ja hakkadki päästma.
Kui olin juba 3 aastat Tallinnas elanud, lõi Mulle rusikaga näkku Elu. Tuli välja, et ülikool elutarkust ei jaga. Tuli välja, et lihtsalt ülikool rikkaks ja edukaks ei tee. Tuli välja, et enamikku tööandjaid ei huvita, mis kraad sul on või kui häid hindeid sa koolis saanud oled. Tuli välja, et Elu ja Edu on hoopis midagi muud, kui seda seni olin arvanud. Tuli välja, et olin ennast keskmisest inimesest palju targemaks pidanud ja seda täiesti põhjendamatult.
Tegin ülikoolis käimise ajal erinevaid töid: olin Elisas telefonimüüja ja peale seda mõnda aega telemarketingi müügijuht. Aga paigal ma ei püsinud- müüsin 2 kuud isegi Luxi tolmuimejaid. See oli ausalt kõige värvikam ja räigem töökogemus mu elus. Kohtasin värvikaid ja huvitavaid inimesi ja püüdsin neile müüa tolmuimejat, mis maksab rohkem, kui keskmise eestlase 4 kuu palk kokku on. Vähemalt said inimesed naerda, kui hinda kuulsid ja naer ju tõstab eluiga ja teeb nooreks. Praegu ma isegi ei mõista, kuidas või miks mu töötaust nii müügivaldkonnas on olnud. Ma ei ole müügi-inimene. Ma olen maailmaparandaja. Ja ma olen Kunstnik. Jah, mul on lapsepõlvekodus kõik oma toa seinad täis maalitud ja ka oma praeguses kodus olen juba jõudnud omajagu värvi alla katta…
Praeguseks olen jõudnud siiamaani, kus Ma olen võtnud vastu otsuse, et edaspidi olen ainult Mina ise enda tööandja, teen täpselt seda, mis Mulle meeldib, olen täpselt selline nagu ma olen ning elan ja töötan täpselt selliste reeglite järgi nagu Mulle sobib.
Mina usun, et tõeline edu, õnn ja armastus saavad ellu tulla ainult juhul, kui elada hetkes, tehes seda, mis Mulle meeldib, muretsemata liialt homse pärast ja olles see, kes Ma tegelikult olen. Kui Sina tuled Minu juurde, siis tea, et olen oma olemusega kohal, tegelen ainult Sinuga ja annan endast parima, et selle töö tulemus oleks parim, milleks Ma suuteline olen. Ma ei päästa Sinu kulme ilusaks tehes küll maailma ja nälgivaid lapsi Aafrikas, kuid muudan Sinu elu paremaks ja lihtsamaks. Annan Sulle enesekindlust ja rõõmu paremast väljanägemisest. Ja Sinu rõõm, kui sa peale protseduuri peeglisse vaatad, on nakkav ka Mulle, küll sa näed 😉
Peatse kohtumiseni!
